Teie ostukorv on tühi.
Maasikas "Yellow Wonder"
Kollane maasikas ''Yellow Wonder''.
Unikaalne külmakindel sort Ilma võsunditeta, suure saagikusega, remontantne. Regulaarselt marju korjates saab kuni 1000 marja taimelt.
Maitselt ja aroomilt ületab punaste viljadega sordid. Viljub rikkalikult juunist kuni külmadeni. Marjad kaaluga 4-6 g on väga magusad.
Küpsed viljad on kaunilt erekollast värvi, neid ei riku linnud, kes peavad neid tooreks.
Seemned külvatakse kergele niiskele mullale ja neid ei kaeta mullaga kuid kaetakse klaasist kattega.
Saagi koristus algab juulist. Optimaalne idanemistemperatuur +15+18°C.
Unikaalne külmakindel sort Ilma võsunditeta, suure saagikusega, remontantne. Regulaarselt marju korjates saab kuni 1000 marja taimelt.
Maitselt ja aroomilt ületab punaste viljadega sordid. Viljub rikkalikult juunist kuni külmadeni. Marjad kaaluga 4-6 g on väga magusad.
Küpsed viljad on kaunilt erekollast värvi, neid ei riku linnud, kes peavad neid tooreks.
Seemned külvatakse kergele niiskele mullale ja neid ei kaeta mullaga kuid kaetakse klaasist kattega.
Saagi koristus algab juulist. Optimaalne idanemistemperatuur +15+18°C.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Maasikakasvatusest".
Eng.: Remontant strawberry. Suom.: Kuukausimansikka. Sven.: Smultron.
* Suuri ja suurt maitseväärtust omavaid vilju annavad vaid metsmaasika kultuursordid.
Nimetatuna tavaliselt marjadeks ei ole need botaanilises mõistes marjad, vaid oluliselt laienenud õiepõhjad, millel paiknevad väga väikesed pärisviljad.
Maasikad marjad on tavaliselt punased (erinevates varjundites), vahel roosad või valged, punaka või valge viljalihaga ja kaaluvad 10-50 g.
Küpsed marjad koosnevad põhiliselt veest (80-90%) ja suhkrutest (4,5-10%). Neis sisaldub ka suurel määral orgaanilisi happeid (sidrun-, salitsüül-, hiniin-, õun- ja jne.), lisaks lämmastiku ühendeid (0,9-1,2%), pektiinühendeid (1,0-1,7%), parkaineid (0,16-1,25%), kestaineid (1,0-1,6%).
Maasika marjad on rikkad C-vitamiini poolest (50-80 mg 100 g kohta), sisaldavad vitamiine B1, B6, K, karotiini ja foolhapet. Mikroelemendid on esindatud rauasoolade, kaaliumi ja kaltsiumiga.
Looduses esinev metsmaasikas on ravimtaim, kusjuures ravieesmärkidel ei kasutata mitte ainult tema marju, vaid ka lehti, milledest keedetakse teed.
Värskeid metsmaasika vilju kasutatakse kehvveresuse korral (suure rauasisalduse tõttu), neid soovitatakse ka ateroskleroosi, maksahaiguste ja podagra korral.
Mahlaga ravitakse nahahaigusi (nt eemaldatakse näolt pigmendilaike). Metsmaasika lehed sisaldavad veel rohkem C-vitamiini kui marjad (kuni 180 mg/100g) ja ka parkaineid ning eeterlikke õlisid. Metsmaasika teed tarvitatakse maohaavade, gastriidi, hüpertoonia ja südamehaiguste korral. Metsiku liigina on levinud ka roheline metsmaasikas (muulukas), millel on aromaatsed rohekas-punased viljad. Botaaniliselt nimetatakse aedmaasikaks muskaat- muskus metsmaasikat. Metsiku liigina on see üsna levinud Euroopas, välja arvatud Lõuna-Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia.
Erinevalt aed-metsmaasikast on muskaat-metsmaasikal väikesed koonilised roosakas-violetsed magusad marjad valge viljalihaga ja tugeva vürtsika aroomiga.
